โVaid tilk meres sellest, mida me ookeani kaitsmiseks hรคdasti vajame,โ vรตttis National Geographicu residentuurija ja Pristine Seas asutaja sukelduja Enric Sala kokku eile (3. juunil) Nice'is lรตppenud รRO kolmanda ookeanikonverentsi (UNOC13) tulemused.
Sala kritiseeris korraldajamaa Prantsusmaad viimase takistuse peal allajรครคmise pรคrast. โMinu ootus รRO ookeanikonverentsil oli kuulda paljusid poliitikakujundajaid rรครคkimas sellest, kui oluline on teha asju, mida nad on juba teinud.โ mitte โpole veel tehtud โ ja minu ootused on tรคitunud,โ รผtles ta.
โMรตned valitsused on vees reaalseid muutusi teinud, eriti need, mis on loonud uusi rangelt vรตi tรคielikult kaitstud merealasid. Ometi jรคi vastuvรตtjamaa Prantsusmaa ilma suurepรคrasest vรตimalusest olla ookeanide kaitsmisel juhtpositsioonil.โ
โSee oli Prantsusmaa hetk, kuid selle asemel, et laineid lรผรผa, lubasid selle juhid jรคtkuvalt pรตhjatraalimist ookeani kaitsealadel.โ
Nagu arvata vรตis, nรคgi Prantsusmaa president Emmanuel Macron UNOC3-d hoopis teistmoodi. Ta vรคljendas optimismi ookeanide kaitsmisel tehtud edusammude ja asjaolu suhtes, et konverentsil osales umbes 50 maailma liidrit, vรตrreldes 20. aastal Lissabonis toimunud UNOC2-l osalenud 2022-ga (esimene ookeanikonverents toimus USA-s 2017. aastal).
Macron rรตhutas pikalt arutatud lepingu peatset ratifitseerimist. Avamere leping kui โajaloolist verstapostiโ. Leping, mille eesmรคrk on kaitsta mere bioloogilist mitmekesisust rahvusvahelistes vetes, on saanud piisavalt toetust, et jรตustuda 2026. aasta algusest, รผtles ta, kujutades endast esimest rahvusvahelist raamistikku avamere reguleerimiseks ja haldamiseks.
Viiskรผmmend รผks riiki on lepingu juba ratifitseerinud ja veel 15 on nรผรผd selleks lubanud ning selle jรตustumiseks oli vaja vaid 60 allkirja.
Macron rรตhutas ka mitmepoolse koostรถรถ olulisust ja vajadust kehtestada sรผvamere kaevandamisele moratoorium, mida ta kirjeldas kui โmeeletut hullustโ.
Sala sรตnul tervitati konverentsiga samale ajale ajastatud uute merekaitsealade (MPA-de) vรคljakuulutamist, kuid arvud rรตhutasid rahvusvaheliste ambitsioonide piire.
โNeed mere rahvuspargid aitavad meil samm-sammult liikuda eesmรคrgi poole, milleks on 30% ookeani kaitsmine 2030. aastaks,โ รผtles ta. โAinus probleem on see, et me ei saa samm-sammult 30ร30 eesmรคrki saavutada. Me peame kiirustama. Selle eesmรคrgi saavutamiseks peame iga pรคev rajama 85 uut merekaitseala โ ja neid kaitsealasid tuleb rangelt kaitsta.โ
See kujund oli uuringus ilmnenud avaldas Dynamic Planet vahetult enne konverentsi National Geographic Pristine Seas.
Aruande kohaselt tuleks praeguse 8% ja 30% kaitse all oleva maailma ookeani pindala vahelise tรผhimiku tรคitmiseks rajada ainuรผksi rannikupiirkondadesse umbes 190,000 300 vรคikest merekaitseala ja lisaks XNUMX suurt merekaitseala kaugetesse avamere piirkondadesse.
Sammud edasi
UNOC3-l saavutati รผldine kokkulepe suurendada merekaitsealasid umbes kolmandiku vรตrra, mis tรตstaks รผlemaailmse ulatuse hinnanguliselt 12%-ni.
Samoa teatas รผheksast uuest tรคielikult kaitstud merekaitsealast, mis hรตlmavad 36,000 XNUMX ruutkilomeetrit ookeani. Marshalli saared olid juba aasta alguses mรครคranud Bikari ja Bokaki atolli riiklikeks merekaitsealadeks, mis olid esimesed riigis.
Prantsuse Polรผneesia lubas kaitsta umbes 23% oma vetest, sealhulgas kahte uut range kaitseala Seltsi ja Gambieri saarte lรคhedal, mis keelustaksid igasuguse kaevandustegevuse, nรคiteks kalapรผรผgi ja kaevandamise.
Colombia teatas kahe Kariibi meres asuva korallrahu kaitse alla vรตtmisest, mis on tuntud oma mitmekesise mereelustiku poolest. Selle uus Serranilla ja Bajo Nuevo merekaitseala hรตlmab 3,800 ruutkilomeetrit.
Tansaania mรครคras Pemba saare lรคhedal asuvates bioloogiliselt mitmekesistes vetes kaks uut merekaitseala, mis hรตlmavad kokku umbes 1,300 ruutkilomeetrit, sealhulgas korallriffe, mererohtusid, mangroove ning ohustatud haide ja raide elupaiku.
Nii Kreeka kui ka Hispaania kuulutasid konverentsil vรคlja veerandi oma riigivete kaitse ning Brasiilia teatas, et loob tรคiendavaid merekaitsealasid.
Sรผvamere kaevandamise moratooriumi nรตudvate riikide koalitsioon kasvas 34-lt 37-le, kusjuures isegi mitteallakirjutanud riigid, nรคiteks Hiina, vรคljendasid vastuseisu reguleerimata merepรตhja kaevandamisele. Aprilli lรตpus murdis USA president Donald Trump, kes konverentsil ei osalenud, rahvusvahelisi ridu, allkirjastades tรคidesaatva korralduse sรผvamere kaevandamise kiirendamiseks.
Samal ajal avaldasid 95 riiki, sealhulgas kรตik ELi liikmed, รผhisdeklaratsiooni, mis toetas รผlemaailmset eesmรคrki vรคhendada plasttootmist ja -kasutust. Deklaratsioonis nรตuti ka รถkodisaini, kahjulike plastide keelustamist ja rakendamise toetamiseks finantsmehhanismi.
Maailma taastamise lipulaevad
รRO nimetas oma esimesed โMaailma taastamise lipulaevadโ, mille eesmรคrk on taastada ligi 5 miljonit hektarit mereรถkosรผsteeme Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Projektide hulka kuuluvad korallrahude taastamine Mosambiigi kanalis ja saarte taastamine Mehhikos.
รhendkuningriigi konverentsil vรตetud kohustuste hulka kuulusid avamere lepingu ratifitseerimiseks vajalike รตigusaktide vastuvรตtmine, 4 miljoni naelsterlingi suurune eraldis รผlemaailmsele korallriffide fondile, 2.8 miljoni naelsterlingi eraldamine vรคikeste saareriikide abistamiseks jรคtkusuutliku sinise majanduse loomisel ning haide ja raide kaitse toetamine.
รhendkuningriik on algatanud ka kolmekuulise konsultatsiooni pรตhjatraalimise keelustamise kohta 41 merekaitsealal, mis hรตlmavad 30,000 XNUMX ruutkilomeetrit.
โKui รRO ookeanikonverentsilt sel nรคdalal รผks sรตnum tuleb, peaks see olema jรคrgmine: kahjulikke tegevusi, nรคiteks tรถรถstuslikku kalapรผรผki, lubavad merekaitsealad on kaitstud ainult nime poolest,โ รผtles Enric Sala.
โTeadus nรคitab, et toiduga kindlustatuse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliima seisukohast on merekaitsealadest suurimad eelised siis, kui neid rangelt kaitstakse ja jรคlgitakse. Kaitse ei saa olla valikuline.โ
Samuti Divernetis: Sukelduja Theo liitub Stephen Fryga pรตhjatraalimise varraste alal, Sir David meenutab hirmutavat sukeldumiskiivriga seotud kogemust, Prints William on ookeanide tuleviku suhtes optimistlik, Attenborough' karm film mรตistab hukka merekaitsealade traalimise
