Merearheoloogid avastasid Marokos El Jadida lähedalt kaks 19. sajandi rauast laevavrakki, selgub riigi allveepärandi uuringute ja uuringute keskuse raportist.
Üks alustest asub linna ranna lähedal ja teine vana sadama sissepääsu lähedal. See oli 19. sajandi teisel poolel üks tähtsamaid Maroko kaubasadamaid, vaatamata oma kurikuulsalt keerulisele sissepääsule, millel puudusid lainemurdjad Atlandi ookeani kareda vete rahustamiseks.
Kaasa arvatud laevad, mis on dokumentaalselt uppunud, kui nad üritasid sissepääsu üle läbi rääkida l'Alcyne, l'Amazone, Le Maroc, La Marne ja Le Papin, ja vrakkide tuvastamine on praegu käsil.

Uurimiskeskus on osa noorte-, kultuuri- ja kommunikatsiooniministeeriumist, mis on püüdnud uurida ja dokumenteerida Maroko veealust pärandit.
Ottomani varustuskriips
Vahepeal avastati Türgi Musta mere äärsest Akcakoca linnast, mis asub Duzce provintsis Istanbulist ida pool, I maailmasõja ajastu Ottomani laevavrakk.
Üks odakalapöör teatas, et sattus sellele alale 2024. aasta kevadel. Ta näitas kella ekspertidele pilte, mis on tehtud oma odarelva külge kinnitatud kaameraga. Duzce ülikool, kes hiljem korraldas kohapeal mitmeid sukeldumisi.
Nüüd on nad teatanud, et pardalt leitud 50–60 meetri pikkune laevakonstruktsioon ja "torpeedotaoline laskemoon" viitavad sellele, et tegemist oli I maailmasõja aegse sõjalaevaga.
Kolm Ottomani laeva, Bezm-i Alem, Mithat Pasha ja Bahr-i Ahmer, jäi kadunuks missioonil, mille käigus tarniti 1914. aasta novembris Sarikamiši lahingus osalenud vägedele kiireloomulisi varustust, ning teadlased uurivad võimalust, et vrakk oli üks neist laevadest.

Laev oli saanud märkimisväärseid kahjustusi, kuigi pole veel kindlaks tehtud, kas selle põhjustas plahvatus või karm meri.
Meeskond vajab Turkiye luba Kultuuri- ja turismiministeerium vraki väljakaevamiseks, kuid loodab viia läbi põhjaliku uuringuprojekti, samal ajal kui sõjaajaloolased analüüsivad vrakipaigast leitud laskemoona ja muid esemeid.
Ida kaubatee
Indiast läänes asuvas Lakshadweepi saarestikus Araabia meres leidsid Brannadives-nimelise klubi sukeldujad 17. või 18. sajandil pärit Euroopa relvalaeva vraki.
Tuukrid olid uurimas madalat (5 m) laguunivett mereelustiku jaoks Kalpeni saare lähedal, kui nad 4. jaanuaril vraki peale sattusid.

Alus koos kahuri ja ankruga lebas saarest läänes. Tuukrid on suhelnud teaduse ja tehnoloogia osakonna ekspertidega, kes vraki suuruse, mis on jälle hinnanguliselt 50-60 m, ja raud- või raud-/puitkonstruktsioonide põhjal oletavad, et tegemist võib olla Portugali, Hollandi või Briti sõjalaevaga. See oleks esimene taoline avastus selles piirkonnas.
17. ja 18. sajandil võistlesid Euroopa riigid Lähis-Ida ja India subkontinendi vaheliste kaubateede kontrolli pärast. Sukeldumisrühm kavatseb seda kohta kaitsta seni, kuni merearheoloogid saavad põhjaliku uurimise ette võtta.
Mazarron II tõstis lõpuks

Lõpuks on lõpetatud iidse foiniikia vraki teisaldamine Hispaania kaguranniku lähedale. Projekt kuulutati esmakordselt välja peaaegu neli aastat tagasi, nagu teatatakse Divernet.
8 meetri pikkune paat sai nimeks Mazarron II, kuna see uppus praeguse Mazarroni linna lähedal 2,600 aastat tagasi. Sajandeid oli pliivaluplokkide lasti vedanud alus liivakatte all.
Alates selle avastamisest 2 m sügavuses vees Playa de la Isla ranna lähedal 1994. aastal oli see selle kaitsmiseks kunstlikult vee alla suletud ning seda on põhjalikult uuritud ja paljundatud.
Tormide ja rannikualade arengu ohus otsustati aga lõpuks, et kõige kindlam on säilmed konserveerimiseks ja analüüsimiseks kaldale tuua. Projekti juhtisid aastast pärit arheoloogilised sukeldujad Valencia ülikool.
Samuti Divernetis: MUINANE LAEVAHUTUS KALDALE NIHUTADA, KÜPROSE ARKITUD OTOMANI VRAKI LEID, 110 M SÜGAVALT VRAKILT LEITUD MUINANE HAMMAS