Sukeldumisrühmad, kes peavad veealuses hädaolukorras kontakti hoidma või üksteise asukohta leidma, võivad lo-vis tingimustes hädas olla, kuid Washingtoni ülikooli teadlased arvavad, et nad on leidnud lahenduse. See on nende sõnul esimene veealune 3D-positsioneerimisrakendus, mis on mõeldud kasutamiseks veekindlate nutikellade ja muude mobiilseadmetega.
Selleks on vaja vähemalt kolmest sukeldujast koosnevat rühma, mis on varustatud seadmetega ja et nad jääksid üksteisest 30 meetri kaugusele. Seadmete olemasolevaid kõlareid ja mikrofone saab seejärel kasutada akustiliste signaalide saatmiseks ja üksteisega ühenduse võtmiseks, samas kui ajatemplid hindavad vahemaid, et rakendus saaks jälgida iga sukelduja asukohta sukelduja suhtes. Võrgustikuga võivad liituda ka teised sukeldujad, kui igaüks jääb teisest 30 meetri raadiusse.
Kasutades rakendust sügavusjälgimisseadmetega, nagu Apple Watch Ultra või Garmin Descent, suudab süsteem tuvastada sukeldujate moodustise 3D-s.
"Mobiilseadmed võivad tänapäeval töötada peaaegu kõikjal Maa peal," ütles juhtivautor Tuochao Chen, UW doktorant. Paul G Alleni arvutiteaduse ja tehnika kool. “Sa võid olla metsas või lennukis ja saada ikkagi Interneti-ühenduse. Kuid üks koht, kus me polnud veel mobiilseadmeid tööle pannud, oli vee all. See on omamoodi viimane piir."
Vee kohal kasutab GPS laialdast satelliidivõrku, et tuvastada raadiosignaalidega mobiilseadmed, mis vee all kiiresti tuhmuvad. Ehkki heli levib vees kiiremini ja kaugemale kui õhus, tuginesid varasemad katsed luua veealuseid positsioneerimissüsteeme kallitel ja ebapraktilistel strateegiliselt paigutatud poide süsteemidel, kuid UW meeskonna sõnul ei vaja selle süsteem väliseid seadistusi.
Kui täpne see on?
Teadlaste sõnul paraneb rakenduse täpsus, kui rühma lisatakse rohkem seadmeid. Katsetades nelja kuni viit seadet järvedes ja basseinis, leiti, et asukohad on hinnanguliselt keskmise veaga umbes 1.6 m – piisavalt lähedal, et sukeldujad näeksid üksteist kõige, välja arvatud kõige halvema nähtavuse korral.
Iga sukelduja tegelike GPS-koordinaatide saamiseks peab sukeldumisjuht olema juhtmevabalt ühendatud GPS-funktsiooniga paadi pinnaseadmega.
Uuring põhineb teadlaste labori AquaApp varasemal läbimurdel, mis võimaldab sukeldujatel sõnumeid saata üksteisele vee all, nagu teatatakse Divernet eelmise aasta septembris.
"Seda ja AquaAppi saab koos kasutada," ütles autor Justin Chan, Alleni kooli UW doktorant. „Näiteks kui sukeldumisjuht leiab, et keegi läheb valele teele, võib juht saata hoiatuse: „Hei, sa lähed levialast välja. Sa pead tagasi tulema."
Chan soovitas ka, et tuukrid, kelle gaas hakkab otsa saama probleem SOS, et hoiatada teisi grupiliikmeid – kes suudaksid nad kiiresti leida ka lo-vis tingimustes.
Teadlased rääkisid Divernet et nad olid hiljuti esitanud GPS-i rakendusele patendi ja ootasid enne AquaAppi kommertsversiooni avaldamist heakskiitu, kuid pidasid juba läbirääkimisi nutikellade tootjatega võimaliku väljalaske üle.
Prof Shyam Gollakota Paul G Alleni koolist on uuringu vanemautor, mille uurimistööd rahastati Moore'i fondi ja riikliku teadusfondi toetustest. Meeskond kavatseb oma tulemusi tutvustada SIGCOMM 2023 andmesidekonverentsil aastal New York Linn septembris, kuid paber ja rakenduse avatud lähtekoodiga kood leiad meeskonna kodulehelt.
Samuti Divernetis: Garmin Descent G1 katab kõik nurgad, Oceanic+ muudab Apple Watch Ultra sukeldumisarvutiks, SUKKELJA TEST: Nautilus LifeLine'i GPS isikliku lokaatori majakas, Sukelduge nagu professionaal: kuidas kasutada navigeerimiseks kompassi
Esmakordselt hakkasin sukelduma SUUREPÄRANE 1966. aastal. Kaks aastat enne seda tutvusin nahasukeldumise ja allveepüügiga. Olin SCUBA teerajaja ja õpetasin seda üle 40 aasta ning kirjutasin neli raamatut SCUBA teemal. Viimane raamat kannab nime Down Under Byron. Võiks teile loo teha. Olen praegu 86-aastane ja elan Lennox Headis NSW Austraalias.