Praegune Vahemere vanim teadaolev laevahukukoht asus juhuslikult 1.8 km sügavusel – ja kaks hinnanguliselt sadadest tervetest amfooridest on just leitud uurimise ja eksponeerimise eesmärgil.
Kuna iidne laev uppus maast kaugel – umbes 90 km kaugusel Iisraeli rannikust –, on selle avastus rikkunud traditsioonilise arusaama, et pronksiaegsed kauplejad navigeerisid üksnes nähtavaid rannikujooni kallistades. Arvatakse, et 13./14. sajandil eKr pärinev laev oli kaananlased, pronksiaja lõunapoolsed Levanti tsivilisatsioonid, mida hiljem hakati nimetama foiniiklasteks.
Laev ja selle lasti avastati Londonis asuva maagaasi tootmisettevõtte Energeani merepõhja keskkonnauuringu käigus, mis koostöös Iisraeli antiigiameti arheoloogidega viis läbi kahe amforaproovi eraldamise.IAA) see nädal.
"Tundub, et laev hukkus meretormi ajal või võib-olla kohtumisel piraatidega – pronksiööst tuntud nähtus," kommenteeris IAA merearheoloogia üksuse direktor Yaakov Sharvit. . Ta kirjeldas vrakki kui esimest ja vanimat, mis siiani Vahemere idaosa sügavatest osadest avastati.
"See on maailmatasemel sensatsioon," ütles Sharvit. «Avastus näitab iidsete muljetavaldavaid navigeerimisvõimeid, mis võimaldasid Vahemerd ületada ilma kaldaga silmsideta – kuna sellelt kauguselt on näha vaid horisondi joon ümberringi.
"Tõenäoliselt toimus navigeerimine taevakehade abil - päikese ja tähtede nurkade arvutamise abil."
Roboti kaevamine
Projekti raske tõstmise teostas Energeani enda keskkonnameeskond. "Osana jätkuvast tegevusest maagaasi avastamiseks ja tootmiseks süvameres viime läbi uuringuid, et uurida erinevaid keskkonnaparameetreid, kasutades täiustatud allveerobotit," ütles meeskonna juht dr Karnit Bachartan.
„Ühes umbes aasta tagasi läbi viidud uuringus tuvastasime ebatavalise vaatepildi, mis näis olevat suur urnikogumik, mis toetub põhja pinnale. Suhtleme regulaarselt Antiigiametiga ja fotode saatmisel osutus see sensatsiooniliseks avastuseks, rohkem kui keegi meist oleks osanud arvata.
Kahe päeva jooksul uuriti ja kaardistati vrakk laevalt Energiline täht, mis näitas, et see on 12–14 m pikk ja kerepuiduga, mis arvatakse olevat terved, kuid mattunud sügavale settesse. Ainult mõned sadadest purkidest olid pinnal nähtavad, esimese alla oli maetud teine kiht.
Kaks amfoorat tõsteti lasti kahest punktist üles, kusjuures prioriteet oli objekti häirimise minimeerimine. Laevu oleks kasutatud õli, veini või puuviljade vedamiseks.
"Sensatsiooniline avastus"
"Nii suure koguse purkide leidmine ühe laeva lastist viitab märkimisväärsetes kogustes merekaubandussuhetele nende päritoluriigist Vana-Ida riikideni Vahemere kaldal," ütles Sharvit.
"See on sensatsiooniline avastus: Lähis-Idas on teada veel vaid kaks pronksiajast pärit laevakomplekti – jaht Galdonia ja laev Maulo Boron avastati Türgi ranniku lähedalt." Mõlemal juhul leiti laevad aga rannajoone lähedalt ja sukeldumissügavusest.
«See tõi kaasa laialt levinud oletuse, et toona tehti merereise sadamast sadamasse viisil, mis võimaldas hoida silmsidet kaldaga.
«Äsja avastatud laev muudab arusaama muinasmaailma purjetamisviisist: see on esimene avastatud, mis ei võimaldaks kaldaga silmsidet.
"Siin on tohutu uurimispotentsiaal: laeva avastamise sügavus on nii suur, et säilinud on kooslus, kus aeg katastroofi hetkel külmus." Sharvit ütles, et iidset lasti ei seganud sukeldujad ega kalurid ega ka lained ega hoovus, nagu juhtub madalamates vetes.
Amfoorid näidatakse sel suvel Iisraeli uues muuseumis.
Samuti Divernetis: LAEVA MASTID PAISTAVAD ROOMA SADAMAS SIIS, EL QUSEIRI LÄHEDAL LEITI MUINAS PUNASE MERE LAEVAHUKKU, ALLVEEELUNE 'TUBN' OSUTUB IIDSEKS HOBUSEKS, SUKKELIJAD AVALDAB AARDEID EGIPTUSE KAOTATUD TEMPLITELT
