Mis Estonia vraki auklikuks tegi? Aruanne on sees

Estonia huku kohta on teostatud uus arvutimodelleerimine (Tallinna Tehnikaülikool)
Estonia huku kohta on teostatud uus arvutimodelleerimine (Tallinna Tehnikaülikool)

Spekulatsioon, et Eesti 1994. aasta parvlaeva vraki katastroofi põhjustas pinnapealne kokkupõrge tundmatu laeva või objektiga, mis näib olevat uue teadusliku uuringu tõttu õõnestatud.

Täiustatud arvutimodelleerimisel põhinevas aruandes jõutakse järeldusele, et 80 m sügavuse vraki tüürpoordi tõsised kahjustused tekkisid selle kokkupõrkest merepõhjaga ning esialgse uurimise järeldusi ei leitud midagi ümberlükkamiseks.

Parvlaev uppus raskes meres üle Läänemere Eestist Eestist Stockholmi. Järgmisel aastal möödub 30 aastat sellest, mida peetakse üheks 20. sajandi halvimaks meretragöödiaks. 137. septembril 989 surid pardal kõik peale 28 1994 reisijast ja meeskonnast.

Estonia (Estline) vraki uurimine
Eesti (Estline)

Rootsi, Eesti ja Soome leppisid järgmisel aastal kokku Eesti seaduses, millega määratakse vrakk lõplikuks puhkepaigaks, mida ei saa enam häirida. Hukkunute ja hukkunute lähedased ei olnud aga riikide ohutusjuurdlusasutuste esialgsetes järeldustes veendunud.

Nende kahtlusi õhutas Discovery telesari Eesti – leid, mis muudab kõike 2020. aastal. See paljastas, et kere sees oli auk ja seadis kahtluse alla uurimise järelduse, et rikkis lukk oli võimaldanud merel vööriukse lahti keerata ja autotekil üle ujutada. 

Mullu septembris said filmitegijad trahvi paiga pühaduse rikkumise eest, kui nad saatsid vrakki filmima alla ROV-i ja tehnilised sukeldujad.

Kuid pärast dokumentaalfilmi muudeti seadust, et võimaldada Eesti 2021. aastal alustati uuesti sukeldumist ja 240. aastal alustati uut juurdlust. Möödunud aasta juunis avastasid Eesti Ohutusjuurdluse Büroo ja Rootsi Õnnetuste Uurimise Amet, et vraki tüürpoordi kahjustused olid tunduvalt suuremad, kui varem arvati, hõlmates ligikaudu XNUMX ruutmeetrit.

Uppumisel saadud kahju (Tallinna Tehnikaülikool)

Uus aruanne põhineb arvutimudelil, mille tellisid teadlased aadressil Tallinna Tehnikaülikool Eestis. Uuringu juhtivautori, merestruktuuride eksperdi prof Kristjan Tabri sõnul oli see väljakutseid esitav ülesanne. "Oli vaja välja töötada meetod, mis koondaks kahte eraldiseisvat teadusharu, mereväe arhitektuuri ja geoloogiat, ühte arvutuskeskkonda," ütleb ta.

"Kontekstis Eesti parvlaeva katastroofi ajal oli laeva kontakti modelleerimine esimene omataoline uuring. 1990. aastatel modelleeriti õnnetuse algfaas kuni uppumiseni ja 2000. aastatel täitsid üksikasjalikud mudelid laeva veega, kuid mitte kokkupõrkeni merepõhjaga. Nüüd oleme jõudnud lõppfaasi."

Külgvaade uppumisest (Tallinna Tehnikaülikool)

Keskosa Eesti vrakk toetub väljaulatuvatele aluspõhjakivimitele, ees- ja tagaosa aga toetub pehmemale savile, kuid mõlemad pinnad tekitasid konstruktsioonikahjustusi, eriti ahtris ja laeva keskosas. Arvutustes prognoositud merepõhja tabamise kahjustused vastasid täpselt vraki enda kahjudele, selgub 21. septembril esitatud aruandest.

"Arvulised simulatsioonid pakuvad välja väga tõenäolise stsenaariumi laeva ja merepõhja kokkupuute tagajärjel tekkivate külgkahjustuste kohta," ütleb prof Tabri.

Samuti Divernetis: Filmitegijaid trahviti traagilise vraki "rikkumise" eest

HOIAME ÜHENDUST!

Hankige iganädalane kokkuvõte kõigist Diverneti uudistest ja artiklitest Scuba mask
Me ei rämpsposti! Loe meie privaatsuspoliitika rohkem infot.
Soovin uudiskirja
Teata sellest
Külaline

0 Kommentaarid
Sidus tagasiside
Kuva kõik kommentaarid

Connect koos meiega

0
Hea meelega teie mõtted, palun kommenteerige.x