Viimati värskendas 13. detsembril 2021
Eelkonditsioneerimise tehnikad
Kas me saame enne sukeldumist tõhusalt "soojendada" dekompressioonihaiguse riski vähendada? Kas paadi väljatõukamisest võib abi olla – ja ka kiirelt tagasi sõitmisest? SIMON PRIDMORE uurib tõendeid
Väike sukeldumiseelne harjutus Mosambiigis.
SELLE KUU TEHNIKA artikkel on kohandatud peatükist minu raamatus Scuba Physiological – Think You Know All About Scuba Medicine? Mõtle uuesti!
Raamatus sisalduv materjal pärineb kolmeaastasest uurimisprojektist nimega PHYPODE (Physiology of Decompression) ja üks eriti huvitav aspekt, mida teadlased uurisid, oli eelkonditsioneerimine.
Teistel spordialadel kasutatakse eelkonditsioneerimisstrateegiaid, nagu soojendus, passiivne soojuse säilitamine ja eelnev treening, et tagada sportlaste võimalikult hea sooritus mängupäeval. Miks mitte rakendada seda kontseptsiooni sukeldumise puhul?
Arvatakse, et väikesed gaasimullid vereringes on dekompressioonihaiguse (DCI) peamiseks põhjuseks, mistõttu uurisid PHYPODE teadlased kuut eelkonditsioneerimisstrateegiat, mida sukeldujad saaksid enne sukeldumist kasutada, et vähendada nende tekitatud pisikeste mullide hulka, vähendades seega riski. DCI ja dekompressiooni stressist üldiselt.
Ilmus DIVER 2018. aasta novembris
1 VASTUPIDAVUSHARJUTUS
Kui te ei ole veel tehniline sukelduja ja kavatsete sellele teele minna, ärge laske end sellest heidutada. Võtke omaks tunne, et olete taas algaja ja olge valmis õppima.
Ära lase oma egol segada. Mõistke eeliseid, kui teid surutakse punkti, kus tunnete, et võite murduda või kui leiate end väljaspool oma mugavustsooni ja olukorrast, millega te ei saa hakkama. See tähendab lihtsalt, et olete avastanud nõrkusi oma oskustes, mõtteviisis, suhtumises või meeskonnatöös, mida peate tugevdama, kui soovite saada turvaliseks tehniliseks sukeldujaks.
Kursusel korralik tehniline-sukeldumine juhendaja loob stressirohke olukordi, mis jäljendavad tegelikke hädaolukordi. Need sündmused on kunstlikud ja tingimusi hoolikalt kontrollitud, kuid õpilastele, kes seisavad silmitsi eluohtlike probleemidega, tunduvad need väga reaalsed.
Nende ebaõnnestumine annab juhendaja võimalusega teha õpetamispunkte olukorras, kus õpilased on nende vastuvõtmiseks ideaalses meeleseisundis.
Kui sukeldujad teevad vigu, eriti vigu, mille kohta nad teavad, et need võivad reaalses elus ohtu seada nende ellujäämise, siis mälestus juhtunust ja tegevussuund, mida nad oleks pidanud tegema, jääb nende teadvusse jäädavalt. Samuti teadmine, et nad on probleemiga kokku puutunud koolitus ja sellega edukalt toimetulemine annab neile enesekindlust. See on veel üks oluline relv nende ellujäämisrelvades.
2 HÜDRATSIOON
Vee joomine enne sukeldumist on lihtne viis DCI riski vähendamiseks. Kui olete sukeldumise ajal hästi hüdreeritud, minimeerite sukeldumisjärgse dehüdratsiooniga seotud negatiivsed mõjud.
Parim viis hea hüdratsiooni säilitamiseks on juua enne janutunnet, vähehaaval, näiteks tass vett iga 15–20 minuti järel. Suure koguse vee liiga kiire joomine suurendab diureesi – nähtust, mis paneb sind pissima, ega muuda kudesid hüdraatunud.
Ühes uuringus leiti, et kehavedelike kadu sukeldumise ajal korreleerus mullide arvuga, mida mõõdeti ligikaudu üks tund pärast pinnale tõusmist: mida suurem vedelikukadu, seda suurem on mullide arv.
See viitab sellele, et pärast sukeldumist on oluline ka rehüdreerida, eriti kui teete päevas rohkem kui ühe sukeldumise.
3 HINGAMINE
Kui te ei ole veel tehniline sukelduja ja kavatsete sellele teele minna, ärge laske end sellest heidutada. Võtke omaks tunne, et olete taas algaja ja olge valmis õppima.
Ära lase oma egol segada. Mõistke eeliseid, kui teid surutakse punkti, kus tunnete, et võite murduda või kui leiate end väljaspool oma mugavustsooni ja olukorrast, millega te ei saa hakkama. See tähendab lihtsalt, et olete avastanud nõrkusi oma oskustes, mõtteviisis, suhtumises või meeskonnatöös, mida peate tugevdama, kui soovite saada turvaliseks tehniliseks sukeldujaks.
Kursusel korralik tehniline-sukeldumine juhendaja loob stressirohke olukordi, mis jäljendavad tegelikke hädaolukordi. Need sündmused on kunstlikud ja tingimusi hoolikalt kontrollitud, kuid õpilastele, kes seisavad silmitsi eluohtlike probleemidega, tunduvad need väga reaalsed.
Nende ebaõnnestumine annab juhendaja võimalusega teha õpetamispunkte olukorras, kus õpilased on nende vastuvõtmiseks ideaalses meeleseisundis.
Kui sukeldujad teevad vigu, eriti vigu, mille kohta nad teavad, et need võivad reaalses elus ohtu seada nende ellujäämise, siis mälestus juhtunust ja tegevussuund, mida nad oleks pidanud tegema, jääb nende teadvusse jäädavalt. Samuti teadmine, et nad on probleemiga kokku puutunud koolitus ja sellega edukalt toimetulemine annab neile enesekindlust. See on veel üks oluline relv nende ellujäämisrelvades.
[adrotate banner=”11″]
[adrotate banner=”12″]
[adrotate banner=”13″]
[adrotate banner=”14″]
[adrotate banner=”15″]
[adrotate banner=”16″]
4 KUUMUSE KOKKUPUUDE
Teadlased viisid läbi ka uuringuid, et teha kindlaks, millist mõju avaldab saunas sukeldumiseelne kuumus mullide tekkele pärast sukeldumist.
Kuusteist sukeldujat läbisid 30-minutilise infrapuna-kuivsauna, millele järgnes tund hiljem kuivkambriga sukeldumine 30 minutiks 25 meetri kõrgusele. Katsetulemused näitasid, et saunaga kokkupuutumine vähendas pärast sukeldumist märkimisväärselt ringlevaid mullid, mis näitab, et kuumastress võib anda teatud määral kaitset dekompressioonist tingitud mullide põhjustatud vigastuste eest.
5 VIBRATSIOON
Vanasti sõitsid lahingsukeldujad ja kommertssukeldujad oma paadi kiiresti sukeldumiskohta välja, kuid naasid pärast sukeldumist aeglaselt kaldale, uskudes, et see strateegia vähendab DCI riski.
PHYPODE teadlased kontrollisid teadust ja leidsid, et 30 minutit kogu keha vibratsiooni (nagu saab kiiresti sõidetud kiirpaadis) enne
sukeldumine võib tõepoolest vähendada pärast sukeldumist tekkivate mullide hulka.
6 BIOKEMIAALID
Veresoonte endoteel on organ, mida te tõenäoliselt ei teadnud, et teil on. See on üks rakukiht, mis katab täielikult kõigi teie keha veresoonte sisepinna.
Mitmed uuringud on näidanud, et sukeldumine põhjustab veresoonte endoteeli talitlushäireid, kuid antioksüdantide võtmine enne sukeldumist võib negatiivseid mõjusid vähendada.
Eelkonditsioneerimine antioksüdandi, näiteks C-vitamiini võtmisega võib vähendada endoteeli põletikku sügavuti ja seega piirata gaasimullide moodustumist.
Teised hiljutised uuringud avastasid, et 30 g tumeda šokolaadi söömine kaks tundi enne hinge kinni hoidmist võib ära hoida endoteeli düsfunktsiooni.
Tumedas šokolaadis sisalduvad flavonoidid tunduvad olevat peamised koostisosad. Need tekitavad lämmastikoksiidi sekretsiooni ja vähendavad trombotsüütide adhesiooni kaks tundi pärast allaneelamist ning see muudab mullide moodustumise ja stabiilsuse saavutamise lihtsamaks.
Kahetunnine ajaraam on kriitiline.
KOKKUVÕTE
Kõikide siin kirjeldatud mõjude kohta on vaja täiendavaid uuringuid, kuid mõned asjad on selged:
- Sukeldujad peaksid olema heas füüsilises vormis ja säilitama kardiovaskulaarse vormi.
- Sukeldumiseelsed protseduurid võivad aidata vähendada dekompressiooni stressi. Mõned aitavad säilitada endoteeli funktsiooni. Teised suudavad paremini mullide teket vähendada.
- Sukeldumiseelne suukaudne hüdratsioon, kokkupuude kuumusega, kogu keha vibratsioon ja hapniku hingamine võivad olla suhteliselt lihtsad viisid DCI riski vähendamiseks.
- Šokolaad on teile hea. (Kuid me kõik teadsime seda!)
Vaadake raamatust üksikasjalikumat kokkuvõtet PHYPODE leidudest eelkonditsioneerimise ja muude sukeldumisteaduse aspektide kohta.
Lisateavet Simon Pridmore'i kohta leiate siit:
Scuba konfidentsiaalne – Insaideri juhend paremaks sukeldujaks saamiseks
Scuba Professional – ülevaated spordisukeldumisest koolitus & Toimingud
Scuba Fundamental – Alustage sukeldumist õigel viisil
Sukeldumine füsioloogiline – Kas arvate, et teate sukeldumismeditsiini kohta kõike? Mõtle uuesti!
Kõik on Amazonis saadaval erinevates vormingutes.
[adrotate banner=”37″]
[adrotate group = ”3”]
[adrotate banner=”16″]
[adrotate banner=”22″]
[adrotate group = ”4”]
[adrotate banner=”31″]