Sündinud ellujääja
GEORGE BELLIL EI OLE ÕIGUST ikka veel 81-aastaselt Hispaanias elus ja terve olla, kui kasvõi veerand selle raamatu juttudest vastab tõele. Mul pole aga põhjust neis kahelda, sest te ei saanud seda kraami välja mõelda.
Kõigile, kelle sukeldumine seisneb ilusate korallide imetlemises soojas vees ja loomade õiguste rikkumiste range silma peal hoidmises, on see raamat spektri teises otsas, nii rumal kui ka pole.
Kuid leevendamaks seda, mis võib sageli tunduda poliitiliselt küsitav, toimub see peamiselt 1950., 60. ja 70. aastate Lõuna-Aafrika apartheidis Keenia loitsuga ning see ei puuduta niivõrd rõõmu, kuivõrd raha eest sukeldumist.
Nendes George Belli karjääri lugudes on ohtralt surmajuhtumeid, vigastusi ja peaaegu möödalaskmisi. Ta teenis enne merepäästmistöödele asumist leplikate ja jõevähkide sukeldumisega head elatist ning siinsed 112 lugu on täis pisikuritegevust, juhuslikku vägivalda ja potentsiaalselt surmavaid vempe, mis on segatud paljude eepiliste saavutustega.
Alles 111. peatükist saame teada, et Bell sündis sõjaeelses Londonis Šoti vanematest, kes emigreerusid Austraalia loitsuga Lõuna-Aafrikasse.
Meri mängis noore George'i kasvatuses suurt rolli ja sama palju kui sukelduja oli ta meistersurfar, Hobie Cat purjetaja ja kalur – tema jaoks ei tähendanud Sardine Run haide pildistamist, vaid sardiinide püüdmist.
Ta oli selgelt loomulik juht, kes hoolimata paljudest meeleheitlikest kogemustest säilitas ellujäämisinstinkti ja jumalate õnne.
Teda on rünnanud või jälitanud igasugused mereloomad, ta on osalenud mitmetes auto-, veoauto- ja mootorrattaõnnetustes ning kaks korda rongilt löögi saanud. Ta on ennast ravinud kurve, kannatanud kukkumiste, halva õhutäite tõttu, imbunud pesuainet, elanud üle tsunami ja peaaegu lämbunud märg kostüüm.
Talle kuuluvad maailma kalapüügirekordid, ta leiutas 1950. aastal moodsa surfilaua eelkäija, avastas Hispaania aardelaevalt münte ja on teinud palju muljetavaldavaid päästetöid.
Kui seda kõike jagada, oleks tema enda välja antud raamat võinud palju parem olla. Lühikesed, lühidalt seotud seiklused ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid need kattuvad – palju.
Peagi hakkate mõtlema: "Kas ma pole seda varem lugenud?" Mõnikord tuvastatakse dubleerimine ristviitega, kuid tavaliselt mitte.
Raamatu viimasel kolmandikul muutub probleem teravamaks, kolmekordistudes ja palju muud.
Teile hakkab tunduma, nagu oleks viimane inimene, kes baarist lahkus, ja ostab jooke vanamehele, kes ei mäleta, kui sageli talle samu lugusid räägitakse.
Nende lugude rühmitamine temaatiliselt oleks võinud olla rahuldust pakkuv idee, sest lõpuks ei anna raamatu hajutatud lähenemine George Bellile au, mida ta väärib.
Kuid kõige selle juures tasub see siiski lugeda.
Steve Weinman
ShieldCrest
ISBN: 9781910176665
Pehme köide, 314 lk, 16.50 naela
Ilmus DIVER augustis 2016
