Vana-Rooma laeva vrakk, mis kandis koguni 2000 amforat, on leitud 70 meetri sügavuselt Cabrera lähedalt, mis on väike asustamata saar Lõuna-Mallorca lähedal, ja arheoloogiameeskond on selle sukeldunud.
Baleaaride Merearheoloogia Uuringute Instituut (IBEAM) sai eelmisel aastal hoiatuse, kui Cabrera saarestiku mere-maise rahvuspargis töötavad kalurid teatasid, et leidsid oma võrkudest amfora fragmente.
Arheoloogid kasutasid mullu aprillis leiukoha uurimiseks ROV-i ja leidsid ovaalse amfooride künka pikkusega 15 m ja laiusega 10 m.
Allveearheoloogid Javier Rodriguez, Sebastian Munar Pandozi ja Enrique Aragón ühinesid tehniliste sukeldujate Jordi ja Jose Maria Chias Alberdiga, et sukelduda oktoobris vrakile. Kasutades suletud ahelaga hingamisseadmeid, et võimaldada 40-minutilist põhjaaega, suutsid nad analüüsimiseks jäädvustada 2000 kõrge eraldusvõimega pilti.
Arvatakse, et anum pärineb 3. või 4. sajandist pKr ja oli kaubelnud garumiga, kääritatud kalakastmega, mida antiikajal peeti delikatessiks. Laeva marsruudid oleksid kulgenud Põhja-Aafrika, Hispaania, Prantsusmaa ja Rooma vahel.
Suur osa lastist näib olevat jäänud oma algsesse asendisse ja nende alla on maetud tõenäoliselt puutumata laeva puidujäänused, mis võisid ulatuda kuni 20 meetrini. Enamik üksikutest purkidest on umbes meetrised ja arvatavasti pärinevad Põhja-Aafrikast, kuid on ka väiksemaid amfoore, mis on tõenäoliselt valmistatud Lõuna-Portugalis.
IBEAM usub, et vrakk, mille nimeks on Cabrera XIV, kuna see on 14. rahvuspargist leitud iidne laevavrakk, on kõige paremini säilinud Baleaaridel ja tõenäoliselt üks paremini säilinud Vahemere lääneosas.
Vaatamata oma sügavusele ja kaugele asukohale peetakse seda suureks rüüstamisohuks, seega kehtivad saidi kaitsmiseks vajalikud kontrolli- ja järelevalvemeetmed.
Divernet – suurim Hetkel Allikas sukeldujatele
04-Feb-17
