Sukeldumisuudised
Läänemerest on viimastel aastatel avastatud mitmeid ebatavaliselt hästi säilinud 17. ja 18. sajandi laevavrakke – nüüd on aga tuukrid uurinud kahte sealt leitud oluliselt vanemat laeva.
Vrakid on enamasti mattunud mudasse, kuid vanim arvatakse olevat keskaegne hammasratas, mis pärineb 14. või 15. sajandist.
Läänemerel sajandeid laialdaselt kauplemiseks kasutatud hammaslaevad olid ühe ruudukujulise taglasega purjega ja tavaliselt ehitatud tammepuust. Avastatud alus on 23–25 m pikk ja 7 m laiune. Ebatavaliselt kõrgete põlvedega väljaulatuvad tekitalad ja lihtne ankurratas näitavad selle vanust.
Teine laevavrakk pärineb hinnanguliselt 16. sajandist ja seisab siiani püsti, koos selle mastiga. Lisaks esemete (nt köögiriistad ja tööriistad) avastamisele on pardal olnud 20 tünni osmondrauda, mis on väidetavalt enneolematu leid.
Osmondi raud valati spetsiaalse Rootsis välja töötatud protsessi abil ja selle eksport keelati pärast 1604. aastat.
"Mu pulss tõusis, kui mõistsin, mida me vaatame – ma pole kunagi näinud nii hästi säilinud laevavrakke," ütles Rootsi Riikliku Meremuuseumi merearheoloog Jim Hansson.
Läänemeri suudab puidust laevavrakke säilitada sajandeid, sest selle riimvesi ei toeta puitu puurivaid organisme, näiteks laevausse.
Rootsi riiklike meremuuseumide Läänemere aarete projektijuhi Nina Eklöfi sõnul arvatakse merepõhjas olevat vähemalt 100 tervet laeva.
Vaata ka KUUS AJALOOLIST VRAKI ID’D TURKURADA
See projekt kulmineerub uue merearheoloogiamuuseumi avamisega Stockholmi Vasa muuseumi kõrval 2020. aastal Stockholmis.
