Inimesed kasutavad varasematest kogemustest kogutud andmeid oma tulevaste tegevuste kavandamiseks, kuid kas sama kehtib ka mereimetajate kohta, kes otsivad toitu pidevalt muutuvates looduses esinevates tingimustes?
Näib, et sellele küsimusele on vastanud merebioloogide meeskond, kuna nende analüüs Risso delfiinide kohta kalmaaride suhtes näitab, et imetajad kasutavad oma saagi kohta varem kogutud andmeid, et planeerida iga sukeldumist ette.
Risso delfiinid sukelduvad kalmaariparve otsides sadade meetrite sügavusele ning neil on piiratud aeg leida ja tarbida võimalikult palju saaki, enne kui nad pinnale tõusevad, et hingata. Kui kalmaar asub, võib nende tihedus, sügavus ning liikumissuund ja kiirus pidevalt muutuda.
Šotimaa St Andrewsi ülikooli teadlased California ja Monterey Bay akvaariumi uurimisinstituut, valisid Catalina saare ümber olevad veed California enda andmete kogumiseks.
Iga delfiin sooritaks korraga 7–11 sukeldumist laias sügavusvahemikus, sukeldumiste vahelisel ajal kuluks pinnal taastumiseks vaid minut või kaks.
Meeskond kinnitas pulga abil delfiinidele heli- ja liikumissalvestussildid, et jälgida mitte ainult nende sügavust ja liikumist, vaid ka nende poolt väljastatud häälsignaale. Samal ajal jälgisid nad kalmaariparvede liikumist ROV-le paigaldatud kajaloodide abil. 37 delfiini sukeldumise kohta saadud andmeid analüüsiti hiljem laboris.
Iga sukeldumise alguses leiti, et delfiinid kohandasid oma kaja asukoha ulatust, justkui plaaniksid nad juba varasema sukeldumise põhjal teatud sügavusel toitu otsida. Kui nad leidsid sobivalt tiheda saagikihi, vähendasid nad oma otsinguulatust, et sihtida saaki selles piirkonnas.
Tõusmisel suurendasid nad oma otsinguulatust uuesti, mis näitab, et nad olid juba otsustanud eelmises kihis toidu otsimise lõpetada ja hakata otsima madalamaid kihte. Asjaolu, et nad jätkasid tõusul kaja asukoha määramist, näitas, et nad kavandasid järgmise sukeldumise jaoks oma toitumisstrateegiat.
Samuti tundus, et delfiinid kohandasid oma planeerimist vastavalt muutuvatele tingimustele, mõnikord sihikule võtsid alguses madala kalmaarikihi, kuid suunates oma tähelepanu sügavamale ja suuremale kontsentratsioonile hiljem sukeldumise ajal.
Tulemused avaldati ajakirjas Journal of Experimental Biology siin
Divernet – suurim Hetkel Allikas sukeldujatele
11-Mar-18
