Kalad arenevad oluliselt väiksemate silmade ja sabadega riffidel, millel nad on haide röövloomade eest kaitstud.
Uues teaduslikus uuringus väidetakse, et see annab esimesed tõendid kalade kehakuju muutuste kohta, mis on põhjustatud inimtegevusest tingitud haipopulatsioonide vähenemisest, ning tõstab esile ookeanide tippkiskjate kaotamise mõju mere ökosüsteemidele.
USA Miami ülikooli Rosenstieli mere- ja atmosfääriteaduste kooli teadlaste juhtimisel analüüsisid teadlased enam kui 600 kala seitsmest liigist kahel peaaegu identsel naabruses asuval korallrifisüsteemil Loode-Austraalia lähedal.
Ühte süsteemi, Scott Reefsi, olid haipüüdjad sihikule võtnud sajandeid, kuid teisel rifil, kaitstud Rowley madalikul, ei olnud haipüük lubatud.
Haipüük on Scott Reefsil viimastel aastakümnetel intensiivistunud, et suurendada nõudlust haide järele.uim supp, väidavad teadlased, et selle haipopulatsioonid "detsideeriti", samas kui Rowley Shoalsis jäid nad terveks.
Meeskond analüüsis digitaalselt riffikalade fotosid, mõõtes nende keha pikkust ja laiust ning silma- ja sabapiirkondi.
Scott Reefsi kalade silmad, keda haid tavaliselt püüavad, olid keskmiselt kuni 46% väiksemad kui Rowley Shoalsi võrreldavatel kaladel, samas kui nende sabad olid keskmiselt kuni 40% väiksemad.
Uuritud kalad olid sinitriibuline, ruuduline, küürpunane ja Bohari snapper, karikakra- ja tömbipealine papagoikala ning suursilm latikas.
"Silmade suurus on kiskjate avastamisel kriitilise tähtsusega, eriti vähese valguse tingimustes, kui paljud haid tavaliselt jahti peavad, ja saba kuju võimaldab purunemiskiirust ja kiiret põgenemist haide eest," ütles uuringu juhtiv autor Neil Hammerschlag.
"Meie tulemused näitavad, et haide eemaldamine inimeste poolt on potentsiaalselt põhjustanud haide tuvastamiseks ja kõrvalehoidmiseks oluliste kalade kehaosade suuruse vähenemise.
"On vaja kiiresti mõista haide vähenemise võimalikke kaskaadseid ökosüsteemi tagajärgi, eriti korallriffidel, millest me turismi, toidu ja vaba aja veetmise osas suuresti toetume."
Uuring on avaldatud ajakirjas Marine Ecology Progress siin
Divernet – suurim Hetkel Allikas sukeldujatele
15-Jan-18
