Teist korda 12 kuu jooksul on Austraalia Suure Vallrahu õhuuuringud näidanud, et korallide pleegitamine on tõsine. Eelmisel aastal oli mõju kõige äärmuslikum rifi põhjapoolses kolmandikus, kuid nüüdseks on ka keskmine kolmandik kogenud intensiivset korallide pleekimist.
"Selle vastastikku pleegitamise kombineeritud mõju ulatub 900 miili, jättes ainult lõunapoolse kolmandiku vigastamata," ütles üks kahest vaatlejast mõlemal aastal, professor Terry Hughes, ARC korallriffide uuringute tippkeskuse direktor. Townsville'is.
"Pleegitamise põhjuseks on globaalsest soojenemisest tingitud rekordilised temperatuurid," ütles prof Hughes. "Sel aastal näeme massilist pleegitamist isegi ilma El Niño tingimuste abita."
Viimased uuringud hõlmasid enam kui 5000 miili ja hinnangud ligi 800 üksiku korallrifi tekitatud kahju kohta vastasid täpselt 2016. aasta tulemustele.
"Pleegitatud korallid ei pruugi olla surnud korallid, kuid tõsises keskpiirkonnas ootame korallide kadu suurel määral," ütles prof Hughesi kaasvaatleja dr James Kerry. "Isegi kõige kiiremini kasvavate korallide täielikuks taastumiseks kulub vähemalt kümme aastat, nii et 12-kuulise vahega toimuvad massilised pleegitamissündmused ei anna 2016. aastal kahjustatud riffide taastumise võimalust."
Troopiline tsüklon Debbie suurendas laastamistööd, kui märtsi lõpus nikerdas kuni 60 miili laiuse ala läbi seni suhteliselt terve rifi.
Prof Hughes ütles, et GBR riff oli "võidelnud mitme mõjuga", millest kõige pakilisem oli globaalne soojenemine.
"Kuna temperatuurid tõusevad, kogevad korallid üha rohkem selliseid sündmusi: 1 °C soojenemine on seni põhjustanud juba neli sündmust viimase 19 aasta jooksul." Ülejäänud kaks sündmust toimusid 1998. ja 2002. aastal.
"Lõppkokkuvõttes peame vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid ja selle aken sulgub kiiresti," ütles prof Hughes.
Nagu 2016. aastal, toetasid õhuuuringuid ulatuslikud veesisesed uuringud, mis on avaldatud ajakirjas Nature.
Divernet – suurim Hetkel Allikas sukeldujatele
11-Apr-17
