USA-s asuva Smithsoniani keskkonnauuringute keskuse teaduse aruande kohaselt on "surnud tsoonide" arv avaookeani veealadel, mis ei sisalda hapnikku, viimase 50 aasta jooksul enam kui neljakordistunud.
Rannikuvetes on madala hapnikusisaldusega alad alates 10. aastast suurenenud rohkem kui 1950 korda ja teadlased väidavad, et nad eeldavad, et Maa soojenemisel väheneb hapnikusisaldus nendes tsoonides ja väljaspool seda.
Raporti kohaselt saab langust peatada ainult nii kliimamuutuste kui ka toitainete saastatuse ohjeldamisega.
"Hapnik on ookeanide elu jaoks ülioluline, " ütleb mereökoloog Denise Breitburg, uuringu juhtiv autor. "Ookeani hapnikusisalduse vähenemine on üks inimtegevuse kõige tõsisemaid tagajärgi Maa keskkonnale."
Loe ka:Sukeldujad, tagasi SAS Ühendkuningriigi vete puhastamiseks
Teadlased töötavad GO2NE (Global Ocean Oxygen Network) heaks, mille lõi 2016. aastal ÜRO valitsustevaheline okeanograafiakomisjon. Väidetavalt on nende aruanne esimene, mis vaatleb nii ulatuslikult ohtusid, mida ähvardavad ookeanid, mis sisaldavad poole maailma hapnikust.
Surnud tsoonides, näiteks Mehhiko lahes, on hapnikutase langenud punktini, kus mereelustik lämbub ja sureb.
Kuna kalad selliseid vööndeid väldivad, vähenevad nende elupaigad ja nad muutuvad kiskjate või kalapüügi suhtes haavatavamaks. Mõned loomad võivad surnud tsoonides areneda, kuid üldine bioloogiline mitmekesisus väheneb.
Autorid ütlevad, et kui hapnikusisaldus väheneb väiksemal määral, võib loomade kasv olla pidurdunud, nende paljunemine takistatud ja lõppeda haiguse või surmaga.
Madal hapnikusisaldus võib põhjustada ka ohtlike kemikaalide, nagu dilämmastikoksiid, süsinikdioksiidist kuni 300 korda võimsam kasvuhoonegaas ja toksiline vesiniksulfiid, vabanemist.
Pinnavee soojenemine raskendab hapniku jõudmist ookeani sisemusse ja seal hoidmist.
Rannikuvetes põhjustab maismaalt pärit liigne toitainete reostus vetikate õitsemist, mis tühjendavad hapnikku, kui need surevad ja lagunevad.
Aruandes juhitakse tähelepanu ka sellele, et kui vesi soojeneb, vajavad loomad rohkem hapnikku ja et korallrifid võivad minema ilma eluandva gaasita.
Aruandes kutsutakse üles kasutama probleemi lahendamiseks kolmeosalist lähenemisviisi – kliimamuutuste ja toitainete saastatuse käsitlemine fossiilkütuste heitkoguste vähendamise ning paremate septiliste süsteemide ja kanalisatsiooni kaudu; haavatava mereelustiku kaitsmine, luues rohkem merekaitsealasid või liike; ja vähese hapnikusisalduse jälgimise parandamine kogu maailmas, et oleks võimalik ennustada, kus tekivad tulevased surnud või vähese hapnikusisaldusega tsoonid.
Divernet – suurim Hetkel Allikas sukeldujatele
06-Jan-18
