Viimati värskendas 13. detsembril 2021 Divernet
Egeuse mere Antikythera saare lähedal asuv kuulus iidne laevavrakk on alates selle esmaleidmisest 1900. aastal toonud palju aardeid, sealhulgas seda, mida on kirjeldatud kui maailma esimest arvuti. Kuid nüüd on inimskeleti avastamine pakkunud võimaluse minevik dramaatiliselt ellu äratada.
Augusti lõpus leidsid Kreeka kultuuri- ja spordiministeeriumi ning USA Woods Hole'i okeanograafiainstituudi (WHOI) arheoloogid ja eksperdid enam kui kaks kolmandikku inimese koljust, sealhulgas ülemise lõualuu hammastega, mõlemad reieluu ja jalaluud, raadius ja küünarluu käelt ning mitu ribi ühelt isikult.
Merepõhja on jäänud rohkem luid, mis ootavad järgmist kaubalaeva väljakaevamise hooaega.
Nagu WHOI märgib, on need esimesed inimjäänused, mis on pärast DNA-analüüsi saabumist vrakipaigast leitud, ja võivad sellisena anda uue ülevaate elust 2100 aastat tagasi.
"Arheoloogid uurivad inimminevikku objektide kaudu, mille meie esivanemad lõid," ütles WHOI merearheoloog Brendan Foley. "Antikythera laevahuku tõttu saame nüüd otse ühenduse luua inimesega, kes pardal purjetas ja suri."
Laevavrakk, võib-olla umbes aastast 65 eKr pärit viljakandja, on suurim iidne vrakk, mis eales avastatud ja mis on aastatepikkuste väljakaevamiste jooksul andnud tuhandeid muistiseid.
"Vastupidiselt sellele elasid luud mere põhjas üle 2000 aasta ja need näivad olevat üsna heas seisukorras, mis on uskumatu," ütles Taani loodusloomuuseumi iidse DNA ekspert dr Hannes Schroeder.
Nüüd loodab ta välja selgitada, kas luudes on säilinud piisavalt elujõulist DNA-d, et tuvastada inimese etniline päritolu ja geograafiline päritolu.
Näha saab viimaste leidude 3D-mudeleid siin
Divernet – suurim Hetkel Allikas sukeldujatele
23-Sep-16
[adrotate banner=”11″]
[adrotate banner=”12″]
[adrotate banner=”13″]
[adrotate banner=”14″]
[adrotate banner=”15″]
[adrotate banner=”16″]
