SUKKELMISUUDISED
Vrakilt leiti suured "propaganda" kalad
Sukelduja uurib puutünni. (Pilt: Brett Seymour)
Järjekordne hästi säilinud Läänemere laevavrakk loobub oma saladustest – seekord paljastab suure kala, mida 15. sajandi Taani kuningas kavatses kasutada oma püüdlustes haarata Rootsi troon.
Kuningas John asus Taani troonile alles hiljuti aastal 1495, kui saatis oma lipulaevale delegatsiooni Gribshunden Rootsi Kalmarisse, et pidada läbirääkimisi separatistlike jõududega Sten Sture vanema juhtimisel. John kavatses Rootsi trooni nõuda ja tema laev oli koormatud kaupadega, mis olid mõeldud Taani rikkuse ja võimu demonstreerimiseks.
Kuid 35 meetri pikkune laev süttis põlema ja uppus nii, et kõik käed olid Ronnenbyst eemal praeguses Kagu-Rootsis. See lebas umbes 10 m sügavusel ligi 500 aastat, enne kui kohalikud sukeldujad selle 1970. aastatel leidsid, ja arheoloogid said selle olemasolust teada alles 2000. aastal, kinnitades selle identiteeti 2013. aastal.
Seda peetakse praegu maailma kõige paremini säilinud näiteks laevatüübist, mida Christopher Columbus Atlandi ookeanil sõitmiseks kasutas,
40 merearheoloogist koosnev meeskond kümnest riigist, mida juhivad Rootsi ülikoolid Lundi ja Södertörn ning Blekinge muuseum, sukeldusid merel kolm nädalat. Gribshunden eelmisel aastal, nagu teatas Divernet septembris.
Nende leidude hulgas oli üks varasemaid laevavrakilt leitud tulirelvi, õllevaate ja krooniga graveeritud tankard – samuti tuura eristavad luud ja luuplaadid. Puidust tünni pakitud uurijad uskusid, et see on Euroopa liik (Acipenser sturio) leitud Läänemerest 15. sajandil.
Kuid DNA analüüs näitas nüüd, et see oli vähem levinud Atlandi sort, mis oleks tolleaegsetele rootslastele muljet avaldanud.
Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus) on tänapäeval praktiliselt välja surnud. Uuringud näitasid ka, et see oli 2 meetrit pikk ja isegi analüüsiti, kuidas see oli lõigatud.
"Minu jaoks on see olnud pilguheit sellest, kuidas Läänemeri välja nägi enne, kui me sellesse sekkusime," ütles DNA analüüsi läbi viinud Lundi ülikooli molekulaarbioloog Maria C Hansson.
"Nüüd teame, et Atlandi tuur oli arvatavasti ökosüsteemi osa. Arvan, et veealuse DNA sellisel kasutamisel võib olla suur potentsiaal, et saaks uuesti luua seda, mis see varem välja nägi.
28 august 2020
Väidetavalt rõhutas avastus tuura kõrget staatust. Kala hinnati selle kalamarja, liha ja ujupõie pärast, mida kasutati klaasi kollageeni tootmiseks, millest saadi kuldvärv.
"Kuninga sahvris olev tuur oli propagandatööriist, nagu ka kogu laev," ütles Lundi ülikooli merearheoloog ja projekti koordinaator Brendan P Foley. "Kõik sellel laeval täitis poliitilist funktsiooni, mis on veel üks element, mis muudab selle avastuse eriti huvitavaks."
Nüüd on teemaks olulised kalad artiklist ajakirjas Journal of Archaeological Science.
Isegi ilma tuura abita õnnestus Johnil saada kaks aastat hiljem Rootsi kuningaks.
