SUKKELMISUUDISED
Leitud suurim pimedas helendav hai
Külg- ja seljaluminestsents (noolega) lohehail. (Pilt: Université Catholique de Louvain)
On näidatud, et kolm sügaval elutsevat hailiiki helendavad pimedas siniselt, millest üks, kuni 1.8 m pikkuseks kasvav harihai, on nüüdseks tunnistatud maailma suurimaks teadaolevaks bioluminestseeruvaks haiseks.
Koos musta kõhu ja lõunapoolsete laternahaidega elab tuulelohe suhteliselt pimeduses mesopelagilises ehk hämaras tsoonis 200–1000 m sügavusel.
Arvatakse, et enam kui 90% loomadest nendel sügavustel kasutavad bioluminestsentsi saakloomade või kaaslaste meelitamiseks, kooliskäimise hõlbustamiseks või kamuflaažiks, kuid seda on haide seas varem dokumenteeritud vaid harva.
Uuringu viisid läbi merebioloogid Jerome Mallefet ja Laurent Duchatelet Belgia Université Catholique de Louvainist ning Darren Stevens Uus-Meremaa riiklikust vee- ja atmosfääriuuringute instituudist (NIWA).
Kolmteist lohehai (Dalatias licha), seitse väiksemat musta kõhuga laternahaid (Etmopterus lucifer, kasvavad kuni 47 cm pikkuseks) ja neli lõunapoolset laternahai (Etmopterus granulosus, 60 cm) uuriti, kuna need püüti NIWA uuringutraali käigus 2020. aasta jaanuaris.
Nende nahast leiti valgust kiirgavaid fotofoore ja teadlased jõudsid järeldusele, et erinevalt teistest bioluminestseeruvatest loomadest kasutasid haid oma valguse kontrollimiseks hormoone. Melatoniin vallandas sära, mida stimuleerisid alfa-melanotsüüdid enne, kui selle väljalülitamiseks kasutati adrenokortikotroopseid hormoone.
Kuigi bioluminestsentsi täheldati lohehai teisel seljaosal uim, oli see peamiselt koondunud kõigi haide alakülgedele. See pani teadlased kahtlustama, et see on arenenud mehhanismina nende kohaloleku varjamiseks nende all olevate röövkalade eest.
8 märts 2021
Kui ülevalt hämaratsooni tungib teatud hulk valgust, toimiks õrn sinine kuma “vastuvalgustusena”, mis ei lase haidel alt taeva taustal varjudena püüda. Uuring avaldatakse ajakirjas Frontiers in Marine Science.
Vihje tuulelohehai seljasära põhjuse kohta võib pärineda 2013. aasta Université Catholique de Louvaini uuringust teise väikese mesopelagia elaniku, sametkõhulaternahai kohta (Etmopterus spinax, 60 cm), leitud Atlandi ookeanist ja Vahemerest.
Nagu Uus-Meremaa haidel, on ka selle liigi alumisel küljel fotofoorid, mis arvatavasti aitavad teda allolevate röövkalade eest varjata. Siiski on sellel ka kaks bioluminestseeruvat selgroogu, üks kummagi seljaosa ees uim, mille taga on kaks rida fotofoore.
Peaautori dr Julien Claesi sõnul valgustavad fotofoorid selgroogu nagu "kerged mõõgad", kes järeldas, et seadet kasutati röövloomade hoiatamiseks, ilma et oleks hoiatanud allpool olevat saaki.
Modelleerimine näitas, et röövloomad, kes asuvad mitme meetri kaugusel, näevad ogasid. Dr Claes ütles, et oli ebatavaline leida loom, kes kasutas valgust, et samaaegselt oma kohalolekut varjata ja reklaamida. Tema uurimus on avaldatud ajakirjas Nature: Scientific Reports.
