Arheoloogilised sukeldujad on leidnud Floridas Key Westi lähedal Dry Tortugase rahvuspargi veealuselt saarelt 19. sajandist pärit kollapalavikuhaigetele mõeldud isolatsioonihaigla säilmed ja väikese kalmistu neile, kes ellu ei jäänud.
Avastuse tegi USA rahvuspargi teenistus (NPS) uurisid arheoloogid mullu augustis Ameerika kodusõja aegse mereväejaama ja sõjaväevangla Garden Key saarel Fort Jeffersoni ümbruses asuva mere veealuse uuringu käigus. Arhiiviuuringud viidi läbi enne, kui meeskond oli valmis oma leide jagama.
Sukeldujad on surnuaialt seni leidnud vaid ühe haua. Selle suur hauakivi, millele on kirjutatud “John Greer, 5. nov. 1861”, on valmistatud tumedast liivakivist nimega greywacke, mida kasutatakse ka kindluses ehitusmaterjalina. Ülestähenduste kohaselt oleks aga sellele kohale maetud kümneid surnukehi.
Arvatakse, et enamik neist olid kindluses teeninud või vangistatud sõdurid, kuid Greer oli olnud tsiviilisik, kes töötas töölisena.
Sõjaväevangla
Tänapäeval on Fort Jefferson avamere turismimagnet, mis on Ameerika suurim telliskivistruktuur ja asub Mehhiko lahes 68 miili Key Westist läänes. 1826. aastal asus saar, mida ümbritsevad väikesed liivasaared ehk võtmed, majaka asukohaks, kuid kodusõja ajaks oli seda ulatuslikult kindlustatud kui strateegilist sõjalist eelposti.
Fort Jeffersoni ja satelliitsaari kasutati sõjaväe jaoks mitmel viisil koolitus, vangla, haigla ja mereväe söehoidlana.
"See intrigeeriv leid tõstab esile potentsiaali rääkimata lugudeks Dry Tortugase rahvuspargis nii vee kohal kui ka all," kommenteeris projekti direktor Josh Marano, Lõuna-Florida rahvusparkide merearheoloog.
"Kuigi suur osa Fort Jeffersoni ajaloost keskendub kindlustusele endale ja mõnele selle kurikuulsale vangile, töötame aktiivselt selle nimel, et jutustada lugusid orjastatud inimestest, naistest, lastest ja tsiviiltöölistest."
Sõjaväelaste, vangide, inseneride, abipersonali, tööliste ja nende perekondade, sealhulgas orjastatud inimeste arv kasvas tasemeni, kus sääskede kaudu leviva kollapalaviku puhangud tappisid 1860. ja 70. aastatel epideemiate ajal kümneid inimesi.
Lähedal asuvatele saartele ehitati väikesed lihtsad ehitised, mida kasutati karantiinihaiglatena, et haiguspuhangut ohjeldada.
Fort Jefferson oli 1874. aastaks suures osas maha jäetud, kuigi aastatel 1889–1900 asus merehaiglateenistus ühel saarel taas isolatsioonihaigla. Sellest ajast alates on paljud neist saartest NPS-i andmetel nihkunud kliimamuutuste ja tormide tõttu, mis on põhjustanud mõnede "lainete alla settimise ja erodumise".
Alates 1908. aastast kuulutati ala föderaalseks linnukaitsealaks ja 1992. aastal sai see osaks kaitstud rahvuspargist. Key Westist külastatud on väidetavalt populaarne akvalangistide ja snorgeldajate seas.
Samuti Divernetis: Orkaan tabas ajaloolist Bermuda vrakki, Liverpool Bay Gun-Runneri vrakk on kaitstud, Lahendatud: Blackbeardi laevahuku söemüsteerium, Esimene Mayan Slave Wreck ID tuvastati Mehhikost
