SUKKELMISUUDISED
Filmitegijad puhastati rüvetavast vrakist
Henrik Evertsson
Kas veealused filmitegijad saavad vrakki rüvetada lihtsalt sellest pilte jäädvustades?
8. veebruari juriidiline otsus oleks võinud sellele küsimusele vastata, kuid tegi seda tehniliselt. Rootsi kohus mõistis õigeks kaks meest, keda süüdistati pühaduse rikkumises Eesti parvlaev, mis uppus Läänemeres 27 aastat tagasi Euroopa rängimas rahuaegses merekatastroofis.
28. septembril 1994. aastal sõitis alus Eestist Stockholmi alla tunniga. Ligi 137 reisijast ja meeskonnast pääses ellu vaid 1000 inimest.
Septembris 2019 rootsi keel foto-ajakirjanik ja filmitegija Henrik Evertsson ning süvamereanalüütik Linus Andersson saatsid alla ROV-i, et jäädvustada 80 m sügavuse vraki pilte. Discovery Channeli viieosalise dokumentaalsarja "Eesti – leid, mis muudab kõike" jaoks filmitud dramaatilised veealused kaadrid paljastasid laeva kere tüürpoordis 4 x 1.2 m suuruse augu.
Eksperdid järeldasid, et tõenäoliselt oli põhjuseks kokkupõrge 1000-5000 tonni kaaluva objektiga, mis liikus 2-4 sõlme.
See seadis kahtluse alla ametliku otsuse, et lukustussüsteem EestiVööri uks oli defektne, mis võimaldas autotekil üle ujutada ja parvlaeva ümbermineku.
Kampaania korraldajad olid pikka aega vaielnud, et see poleks nii kiiret uppumist põhjustanud ja et öösel varem kuuldud vali müra võis viidata plahvatusele või kokkupõrkele sõjalaeva või allveelaevaga. Dokumentaalfilm kutsus üles vraki uuesti läbi vaatama.
Rootsi, Eesti ja Soome leppisid 1995. aastal kokku, et vrakki ei päästa ja kuulutasid nende poolt määratud hauaplatsi häirimise oma Eesti seaduse alusel ebaseaduslikuks.
Filmitegijaid ootas ees rahatrahv või kuni kaheaastane vanglakaristus, kuid nad väitsid, et nende tegevus on kaitstud Rootsi sõna- ja teabevabaduse seaduste alusel.
12 veebruar 2021
Göteborgi ringkonnakohus eitas, et selline kaitse võimaldas kuritegelike tegude sooritamiseks "carte blanche". Kuigi paar oli rikkunud Eesti seadust, otsustas kohus, et neid ei saa vastutusele võtta, sest nad olid viibinud Saksamaa lipu all sõitval laeval rahvusvahelistes vetes.
Saksamaa ei olnud Eesti seadusele alla kirjutanud, seega rikuks selle kohaldamine antud juhul rahvusvahelist mereõigust, ütles kohus. Rootsi prokurör ei ole veel otsustanud, kas kohtuotsus edasi kaevata.
Rootsi ja Soome tühistasid hiljuti oma vraki sukeldumiskeelu ning selle nädala teises arenduses nõustus Eesti valitsus eraldama 3 miljonit eurot uuele veealusele uurimisele, mille viib läbi tema ohutusjuurdlusbüroo.
