SUKKELMISUUDISED
Purilennukid paljastavad vaalade hommikusöögiharjumused
Pilt: Pierre Cauchy.
Mõned meist on hommikuinimesed ja teised mitte ning sama kehtib ka vaalaliste kohta. Uus Briti juhitud uuring näitas, et kuigi mõned Vahemere tuhandetest kašelottidest on aktiivsed ööpäevaringselt, alustavad teised oma päeva rahulikult – ja teadlased arvavad, et nad teavad, miks.
East Anglia ülikooli (UEA) ookeani- ja atmosfääriteaduste keskuse juhitud meeskond registreeris mitme kuu jooksul kašelottide klõpse suurel merealal, kasutades 1000 m reitinguga AUV-sid, mida nimetatakse Slocumi purilennukiteks ja mereplaanideks. Need kandsid kaasas akustilisi monitore, mis keskendusid võimsatele ja hästi suunatavatele helidele, mida kašelottid toitu otsides tekitavad.
Toiduotsimistsükli ajal leiti, et vaalad tekitavad 60% ajast sellist tüüpi klõpsu, mis viitab sellele tegevusele. Monitorid suutsid tuvastada ja tuvastada helisid kuni 12.5 miili kauguselt.
Salvestised kinnitasid, et vaalad olid Vahemere loodeosas laialt levinud, võimalik leviala on Hispaania ja Prantsusmaa vahelises Lõvi lahes, kus registreeriti suurem klikkide määr.
24-tunnine seire talvekuudel näitas, et vaalade toitumisstrateegiad olid piirkondades erinevad. Liguuria meres Itaalia ja Korsika vahel ning Sardiinia meres näitasid klõpsud vaalade otsimist ööpäevaringselt.
Kuid Lõvi lahes leiti, et suuremad kašelottide rühmad otsisid intensiivseid okeanograafilisi tunnuseid, näiteks kui tormid lõid veekihte üles, et tuua toitaineid sügavusest pinnale.
Nende vaalade seas jätkus toidu otsimine ööpäevaringselt, kuid koidikul ilmnes märgatav langus. Teadlased arvavad, et see võib olla seotud saakloomade tegevusega. Vaalade peamised saakloomakalmaarid jäävad sügavale, välja arvatud öösiti – nii et kui nad koidikul uuesti laskuvad, seletaks see kašelottide toiduotsimise klikkide vähenemist sellest ajast alates.
"Meie tulemustes tuvastatud selge igapäevane muster näib viitavat sellele, et kašelottid kohandavad oma toitumisstrateegiat kohaliku saagikäitumisega," ütles uuringu juhtiv autor Pierre Cauchy. "Leiud näitavad ka nende igapäevase käitumise geograafilist mustrit talvehooajal."
31 juuli 2020
Teadlaste hinnangul on vähem kui 2500 täiskasvanud Vahemere kašelotti, keda ähvardab aktiivse kalapüügi või kummitusvõrkude vahelejäämine, laevade tabamine, mereprahi allaneelamine või inimeste tekitatud müra häirimine.
"Suuremad vaatlustööd, eriti talvekuudel, aitavad meil paremini mõista elupaikade kasutamist ja tuvastada peamised hooajalised elupaigad, mis võimaldavad laevandus- ja kalandustegevust õigesti juhtida," ütles Cauchy.
"Peame paremini mõistma Vahemere kašelottide populatsiooni, et töötada nende kaitsmise nimel ohtude kõrvaldamise teel," ütles uuringu kaasautor dr Denise Risch. "See kehtib ka teiste mereimetajate liikide kohta kogu maailmas ja purilennukid võimaldavad meil minna uutele aladele, kust meil muidu poleks vaatlusi, ja ka aastaaegadel, mil me tavaliselt ei jälgi."
Lisaks UEA-le osalesid uuringus Ühendkuningriigi Keskkonna-, Kalandus- ja Vesiviljeluse Teaduste Keskus, Šoti Mereteaduste Ühing ning Göteborgi ja Sorbonne'i ülikoolid.
