SUKKELMISUUDISED
Hea uudis krabidele, kuid mitte meile
Pilt: Paul Morris
On hästi teada, et mikroplast saastab mere ökosüsteeme, kuid kuigi kahju ulatuse hindamisele on pühendatud palju uuringuid, on kiskja ja saakloomade vastasmõjude osas seni vähe tehtud.
Nüüd on Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse professori Laurent Seuronti juhitud karpide käitumise uuring näidanud, et mikroplastist leostuvatel keemilistel toksiinidel on otsene bioloogiline mõju röövloomade kaitsevõimele.
28 november 2018
Tema meeskond on näidanud, et need toksiinid häirivad toiduahela võtmeliigi, hariliku igihali kaitsemehhanisme.Littorina littorea), oma kiskja juuresolekul harilik rannikukrabi (Carcinus maenas).
Selle haavatavuse suurenemine ohustab kogu toiduahelat, ütleb prof Seuront.
Ägilinnud hoiti vees laboratoorsetes mahutites, mis sisaldasid mikroplasti sellises kontsentratsioonis, nagu leiti Prantsusmaa rannas, kust need koguti.
Kui karbid ei reageerinud, kui krabid paaki viidi, jõuti järeldusele, et kemikaalid mõjutasid igivintide meeli, nii pärssides nende võimet krabisid tuvastada, kui ka seejärel takistades neil kasutamast instinktiivset kaitsekäitumist, näiteks oma sisse taandumist. kestad või kivide vahel peitmine.
"Need tulemused viitavad sellele, et mikroplasti nõrgvee bioloogilised mõjud võivad avaldada suurt mõju mere ökosüsteemidele taksonitele, mis tuginevad röövloomade eest põgenemiseks kemo-sensoorsetele näpunäidetele," järeldab uurimus, mis on avaldatud ajakirjas Biology Letters.
