SUKKELMISUUDISED
Kuidas PCB-d tapavad mõõkvaalad
Sukeldujate jaoks on orka nägemine üks hinnatumaid kogemusi, kuid kohtumiste tõenäosus teatud maailma piirkondades muutub üha väiksemaks.
Kuigi mõõkvaalad (orcinus orca) leidub endiselt kõigis maailma ookeanides, andsid teadlased äsja välja hoiatuse, et nende arv võib lähikümnendite jooksul väheneda poole võrra, peamiselt PCB-de keemilise reostuse tõttu.
28 september 2018
[adrotate banner=”11″]
[adrotate banner=”12″]
[adrotate banner=”13″]
[adrotate banner=”14″]
[adrotate banner=”15″]
[adrotate banner=”16″]
Nende uuringud näitasid, et orkade arv oli 10-st uuritud populatsioonist kümnes juba kiiresti vähenenud ja võib 19–30 aasta jooksul seal täielikult kaduda. Enim saastunud veed olid Briti saarte ümbruses, kuhu arvati alles jäänud mitte rohkem kui 40 orkat.
Brasiilia, Gibraltari väin ja Vaikse ookeani kirdeosa olid teiste piirkondade hulgas, kus populatsioon oli pärast PCBde kasutuselevõttu peaaegu poole võrra vähenenud ning vastsündinud orkasid täheldati seal harva. Vähem mõjutatud olid aga Fääri saarte, Islandi, Norra, Alaska ja Antarktika ümbruses olevad mered, kus populatsioonid peaksid kasvama ka järgmisel sajandil.
Alates 1930. aastatest toodeti enam kui miljon tonni PCB-sid (polüklooritud bifenüüle), mida kasutati elektrikomponentides ja plastides. Kemikaalid keelustati mitmes riigis alates 1970. aastatest ning 2004. aasta Stockholmi konventsiooni kohaselt võtsid enam kui 90 riiki kohustuse need järk-järgult kasutuselt kõrvaldada ja kõrvaldada.
Kemikaalid lagunevad ookeanivetes ainult üks kord aeglaselt ja praegused kõrged kontsentratsioonid kujutavad orkadele surmavat ohtu, kuna imetajad asuvad toiduahela tipus. PCB-saaste kandub emastelt orkadelt nende poegadele piima kaudu.
Suurematest saakloomadest, näiteks hüljestest, tuunikaladest ja haidest toituvad orkapopulatsioonid on PCB-dest palju suuremas ohus kui need, mis toituvad peamiselt väiksematest kaladest, nagu heeringas ja makrell.
Teadlased võrdlesid kõigi varasemate uuringute andmeid oma hiljutiste tulemustega, et analüüsida PCB taset enam kui 350 orkas üle maailma – see on suurim arv, mida kunagi uuritud.
Nad mõõtsid PCB taset kuni 1300 mg/kg mõnede orkade rasvade puhul ja väidavad, et isegi loomadel, kelle kudedes on 4% sellest kogusest, võivad ilmneda viljatuse ja immuunsüsteemi kahjustuste tunnused, mis on PCBde peamised ohud.
Ülepüük ja mürasaaste olid täiendavad tegurid orkide populatsiooni vähenemisel.
Uuringus tegid koostööd 11 Ühendkuningriigi, USA, Kanada, Gröönimaa, Islandi ja Taani organisatsiooni teadlased.
"Me teame, et PCB-d deformeerivad selliste loomade nagu jääkarude paljunemisorganeid. Seetõttu oli loomulik uurida PCB-de mõju mõõkvaalade nappidele populatsioonidele kogu maailmas,“ ütles uuringu kaasautor ja algataja prof Rune Dietz Aarhusi ülikooli bioteaduste osakonnast ja Arktika uurimiskeskusest.
Rühmal on kutsus üles võtma kiiresti kasutusele täiendavad PCB-reostuse alased algatused lisaks Stockholmi konventsioonis sätestatule.
[adrotate banner=”37″]
[adrotate group = ”3”]
[adrotate banner=”16″]
[adrotate banner=”22″]
[adrotate group = ”4”]
[adrotate banner=”31″]
