SUKKELMISUUDISED
Ikka koos – miljoneid aastaid hiljem
Hiljutistes teadusuuringutes on esile kerkinud kaks lugu mereelustiku käitumisest, mis on säilinud miljoneid aastaid.
Eelajaloolise koostoime dramaatilise näitena on 180 miljoni aasta vanune liitfossiil paljastanud kolme mereliigi surmavõitluse – hammustuse puhul.
Varajane juura kalmaar, tuntud kui belemniit, oli närinud homaaritaolist koorikloomi, kui hai, krokodill või muu suur kiskja kalmaari seest hammustada sai. Stseen on reanimeeritud pärast seda, kui Saksamaa karjääris leiti olendite kivistunud säilmed.
Peajalgsete nokad olid raskesti seeditavad, nii et iidsed kiskjad kippusid sihikule võtma kalmaari pehmeid osi ning belemniidile jäid vaid rostrum ja käed. Teadlased oletavad, et kiskja oli tõenäoliselt väljasurnud hai Hybodus hauffianus, nagu ülal näidatud.
Kalmaari ja homaari jäänused oleksid tollal koos merepõhja kukkunud, arvatavasti piirkonda, kus püüdjaid oli vähe. Zürichi paleontoloogiainstituudi ja muuseumi Christian Klugi juhitud meeskonna uuring avaldatakse ajakirjas Swiss Journal of Paleontology.
****** VAHEPEAL TEADI fossiilsete jäänuste põhjal, et eelajaloolistel krinoididel ja korallidel oli kunagi sümbiootiline suhe – kuni 273 miljonit aastat tagasi, mil asjaomased liigid fossiilide loendist kadusid.
Nüüd tundub aga, et kooselulised krinoidid ja korallid õitsesid kogu aeg läbi eoonide – peidetuna sügavatesse merepõhjadesse.
Teadlased leidsid hiljuti haruldasi Abyssoanthus kuusekorallid ja Metridioidea varrest kasvavad anemoonid Metacrinus rotundus krinoidid, tuntud ka kui Jaapani vesiroosid. See sümbiootiline suhe leidis aset alla 100 meetri sügavusel Vaikses ookeanis, Honshu ja Shikoku lähedal Jaapanis.
Paleosoikumide ajastul ronisid korallid mööda krinoidi varsi, et filtreerida ja toituda tugevamatest hoovustest, mis on puhtad merepõhjast – kuigi see, mida krinoid sellest suhtest sai, jääb ebaselgeks.
13 mai 2021
Poola Varssavi ülikooli paleontoloogi Mikołaj Zapalski juhitud uurimisrühm kasutas proovide uurimiseks stereoskoopilist mikroskoopiat ja mikrotomograafiat. Nad jõudsid järeldusele, et kuna korallid ei roninud krinoidide söötmisventilaatoritest kõrgemale, ei konkureerinud nad toidu pärast ega mõjutanud varte paindlikkust.
Paleosoikumi krinoide seostati korallidega, millel oli kaltsiidist skelett, kuid luustikuta korallide fossiilid, nagu need, mis leiti Jaapani lähedal, on haruldased – see võib teadlaste arvates selgitada lünka fossiilide registris.
Nende uurimus on avaldatud ajakirjades Palaeogeography, Palaaeoclimatology, Palaeoecology.
