Eesti Liivi lahest Läänemerest leiti kahemootoriline II maailmasõja sõjalennuk. Kahes osas asuv lennuk, mille sabaosa on põhivrakist eraldatud, ootab sukeldumist, et tuvastada.
Vrakk on viimane piirkonna hüdrograafiaosakonna leidude hulgast Eesti Transpordiamet, mille küsitlused on sel suvel viljakaks osutunud.
See tuvastati uurimislaevalt tehtud rutiinse sonari skaneerimise käigus Jakob Prei üheksa meremiili Eesti suurima Saaremaa külje all asuvast väikesaarest Abrukast kagus.
Lennuki kere pikkus on 17 m ja sellel on tiibade siruulatus. Sabaosa asub kerest 46 m põhja pool.
«Praegu pole teada, mis lennukiga on tegu, kuid kindlasti on tegu Teise maailmasõja aegse sõjaväelennukiga,» ütles osakonnajuhataja Peeter Väling. "Praegu on Liivi lahel teada neli lennukit, millest kaks leiti miinitõrjeoperatsioonide käigus."
Sukelduja heitis pilgu
Avastus pärineb veidi rohkem kui kuu aega sellest, kui hüdrograafid avastasid Saaremaast neli miili läänes 100 aastat tagasi uppunud laeva.
Algselt peeti 1. maailmasõja sõjalaevaks, kuid endise miinitõrjesukelduja Veikko Hormi akvalangiga tehti kindlaks, et 60-meetrine 10-meetrise laiusega vrakk oli tegelikult kaubaaurulaev.
Teaduskeskuse teaduri Ivar Treffneri sõnul Eesti Meremuuseum, kõige tõenäolisem kandidaat on 1897. aastal ehitatud Kronos. 16. novembril 1923 sattus Saksa laev Karala lähedal madalikule, enne kui uppus, kaotades 21-liikmelise meeskonna. Vraki asukoht oli jäänud saladuseks.
Sõjalaev piiri lähedal
Eesti merepõhjas on registreeritud üle 680 vrakki, mis on kantud transpordiameti andmebaasi, ütleb Väling, kusjuures viis-kuus näidet on leitud enamiku aastate jooksul, kuid sageli ei peeta seda kuigi oluliseks.
"Suurem osa neist on leitud mõõdistustööde käigus," ütleb ta, kusjuures suurem osa sellest toimub Liivi lahes. "Sel aastal on leitud kaksteist, kuid enamik on väikesed ja tugevasti katki."
Veel üks hiljutine erand sellest oli aga mais leitud 83 meetri pikkune 12 meetri laiuse talaga vrakk. Murdunud ja merepõhjast 10 meetri kõrgusel tõusnud see avastati 62 meetri sügavuselt Tallinn-Helsingi laevakanalist idas, vaid kahe miili kaugusel Soome piirist.
Arvatakse, et vrakk on 20. sajandi sõjalaev ja jällegi on vaja sukeldujaid, et selle kohta rohkem teada saada. "Nii huvitavaid vrakke tuleb harva ette," ütles Väling tol korral kurvalt.
Samuti Divernetis: Balti laevavrakkide uurimine Soomes ja Eestis, Läänemere laevavrakkide uurimine Rootsis, Põgenemine vanglast, Mis Estonia vraki auklikuks tegi? Aruanne on sees
