Kui 17. sajandi Rootsi sõjalaev Vasa Tõsteti Läänemerest välja enam kui 60 aastat tagasi, eeldati, et laevavrakist leitud 30 inimskeletti on selle meessoost meeskonna omad.
Nüüd on vaagnaluu kuju ja hiljutised kohtuekspertiisi läbimurded võimaldanud teadlastel kindlaks teha, et ikoonilisel laeval oli vähemalt üks naine, kui see Stockholmist 1628. aastal napilt oma esmareisile uppus.
Ainult üks inimestest peal Vasa Stockholmi Vasa muuseumi andmetel oli see päev arhiivis nimetatud, kuid nende luude tavapärane uurimine piirdus pikka aega selliste määravate teguritega nagu vanus, pikkus ja haiguslugu.
Alates 2004. aastast on muuseum teinud jäänuste uurimisel koostööd Uppsala ülikooli immunoloogia, geneetika ja patoloogia osakonnaga – suure osa ajast lihtsalt püüdes iga luu konkreetsele isikule määrata.
Ülesande tegi keerulisemaks asjaolu, et pardalt leiti ka palju loomaluid, kusjuures 80% ligikaudu 2,000 uuritud luust oli eelmisel aastal tuvastatud.
"On väga raske eraldada DNA-d luust, mis on olnud merepõhjas 333 aastat," ütles meeskonna juht kohtugeneetik prof Marie Allen, "kuid mitte võimatu."
Üks G-märgisega skelettidest kahtlustati, et see on puusaluu kuju ja tõsiasi, et geneetilises materjalis ei leitud Y-kromosoome, "kuid me ei saanud olla kindlad ja tahtsime kinnitada tulemus," ütles prof Allen.
See kinnitus tuli läbi uue geneetiliste variantide testimismeetodi, mille töötas välja USA relvajõudude DNA identifitseerimise labor Delaware'is. Ameerika kaitseministeeriumi osana asuv labor vastutab lahinguvälja jäänuste analüüsimise eest.
«Oleme teadnud, et pardal oli naisi Vasa kui see uppus, ja nüüd saime kinnituse, et need on säilmete hulgas,” räägib muuseumi ajaloolane ja teadur dr Anna Maria Forssberg. «Praegu uurin meremeeste naisi, nii et minu jaoks on see eriti põnev. Nad unustatakse sageli, kuigi neil oli mereväe jaoks oluline roll.
Freckles ja kõrvavaik
Uus proovivõtumeetod peaks nüüd andma lisateavet selliste aspektide kohta nagu juuste ja silmade värv ning võib-olla ka inimeste geograafiline päritolu. Vasa. "Võime öelda, kas inimesel oli eelsoodumus teatud haigustele või isegi väga väikestele detailidele, nagu näiteks tedretähnid ja märg või kuiv kõrvavaik," ütles prof Allen.
Vasa muuseumi teadlased uurivad ka skelettide juurest leitud isiklikke asju, pidades silmas tulevast näitust.
Vraki tõstmine enam kui 30 meetri sügavuselt 1961. aastal hõlmas üle 1,300 sukeldumise ohtlikes tingimustes, kuigi ilma tõsiste vahejuhtumiteta. Restaureeritud laev on üks Rootsi populaarsemaid turismiatraktsioone ja seda on külastanud enam kui 35 miljonit külastajat. Vasa muuseum.
Samuti Divernetis: Sukeldujate ID-vrakk Vasa õde-laeva aplettina, Divers ID 17. sajandi Balti vrakid, Vrak sukeldujad leidsid veel 10 Balti vrakki, Sukeldujate kuupäev Ainulaadne Balti laevahukk, Rootsi sukeldujate uuring Briti Annie laevahukk
