Rootsi sukeldujad on avastanud tuhandeid puiduhunnikuid, mis on vajunud merepõhja, et moodustada rida barrikaade. Need olid mõeldud Lyckeby jõe sissepääsu blokeerimiseks 1000 aastat tagasi, kuid nüüd mõtlevad arheoloogid, keda need täpselt välja pidid hoidma.
Tõkkepuu valmistati praegu teadaolevalt 1113. aasta talvel puudelt raiutud ja Läänemerre Karlskrona lähedale püstitatud puidust. Kagu-Rootsi rannikulinnas asub täna riigi viimane järelejäänud mereväebaas ja rannavalvebaas.
Loe ka: 2 lõvi õunaga: 17. sajandi nikerdused uimastavad sukeldujaid
Avastuse tegid pealinna Stockholmi uue merearheoloogiamuuseumi Vrak (Vrakk) sukeldujad.
Eelmisel kevadel olid Vraki arheoloogilised sukeldujad uurinud iidseid säilmeid Lyckeby lahes, kust 12. aastal leiti oletatav 1995. sajandi tõkkesüsteem. Tuukrid tegid kindlaks, et kuus vaia moodustasid osa teisest sellisest süsteemist, mis paiknesid kahe saare vahel.
Hiljem saarte lähedalt vrakki otsides sattusid nad üllatunult metsa, mida nad kirjeldasid tugevalt erodeerunud tammehunnikutega. "Oli uskumatult lahe avastada tundmatu poolustõke, mis oli nii puutumatu," ütles akvalangist ja merearheoloog Jim Hansson Vrakist. Dateerimiseks võeti puidust proovid.
Laevavrakid ja muud ajaloolised jäänused võivad ebatavaliselt hästi säilida Läänemere vetes, mis on laevausside ja muude puitu puurivate organismide jaoks liiga riimveelised.
Viikingiaeg
Selgus, et tamm oli lõhestatud nii, et selle kiudude struktuur ja järelikult ka tugevus oli säilinud.
"See pani meid mõistma, et tõke peab olema väga vana, arvestades, et tamm muutus 16. ja 17. sajandil ja hiljem üha haruldasemaks," ütles Hansson. "Tuhanded vaiad blokeerisid väina Lyckeby suunas ja tõsiasi, et nad ehitasid nii ulatuslikud tõkked, näitab piirkonna tähtsust.
«Võib oletada, et seal on tegevust olnud juba viikingiaja lõpust [umbes 11. sajandi keskpaigast]. Võib-olla tahtsid nad kaitsta rauaekspordi või kaitset piraatide rünnakute eest?
Teised hästi säilinud Läänemere avastused Jim Hanssonilt ja tema sukeldumismeeskonnalt teatasid Divernet viimastel aastatel on kaasatud kaks 17. sajandi vrakki aastal 2021; kaks 17. sajandi sõjalaeva aastal 2019 ja a keskaegne hammasratas aastal 2018.
Vrak, mis on osa Rootsi riiklikest mere- ja transpordimuuseumidest, ehitati Baltimaade kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks. Selle kavandatud avamist 2020. aastal rikkus koroonaviiruse pandeemia, kuid hiljuti on muuseum külastajatele taas avatud igal nädalapäeval ja kolmapäeva õhtuti – uuri lähemalt vrak kodulehel.
Mind hämmastab alati, kui selline silmapaistev avastus tehakse, ja mõelda, et need postitused maeti tõenäoliselt 1000 aastat tagasi! Nende hiljutiste 17. sajandi vrakkide avastuste põhjal on näha, et Jim Hansson ja tema meeskond teevad suurepärast tööd.