Eelmise aasta lõpus arheoloogilised sukeldujad avastasid hästi säilinud 17. sajandist pärit Balti vraki, mida kahtlustati. Aplett, Rootsi ikoonilise sõsarlaev Vasa taastatud sõjalaev – kuid alles nüüd sai see kahtlus kinnitust.
Vasa ja Aplett olid suurimad neljast tugevalt relvastatud sõjalaevast, mille tellis 1625. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf. 69 m Vasa uppus kolm aastat hiljem oma esmareisile – kinnitades laevaehitaja Hein Jacobssoni muret, et ta oli ehitanud laeva liiga kitsaks, et olla stabiilne. Seetõttu oli ta laiendanud Aplett ja muutis tema kere kuju enne vettelaskmist 1629. aastal.
. Aplett kandis umbes 100 meeskonda ja 900 sõdurit ning nägi sõjategevust Saksamaaga, kuid kuna suur laev oleks sageli seisma jäänud. Alati problemaatiliseks peetud, 30 aasta pärast lasti ta Stockholmi laevahuku kaitsebarjääri osaks.
Vasa päästeti 1961. aastal ja pealinna spetsiaalses muuseumis eksponeeritud on pikka aega olnud üks Rootsi suurimaid turismiatraktsioone.
Vraki sukeldumismeeskond, Stockholmi vrakkide muuseum ja Rootsi merevägi leidsid praeguse teadaoleva Aplett Vaxholmi lähedal Stockholmi saarestikus 13. detsembril 2021.
Kuigi selle küljed olid osaliselt kokku varisenud, oli kere muidu säilinud kuni madalama kahuri teki tasemeni, tõustes merepõhjast 7 m kõrgusele. Kahel tasandil asuvate kahuriavade olemasolu kukkunud pardadel näitas, et alus on kahe kahuri tekiga sõjalaev.
"Pulss tõusis märgatavalt, kui nägime, kui sarnane vrakk vrakiga oli Vasa,” ütles Vraki merearheoloog Jim Hansson. "Nii konstruktsioon kui ka rasked mõõtmed tundusid väga tuttavad."
Sel kevadel tehtud üksikasjalikum uurimine paljastas tehnilisi üksikasju, mida on varem nähtud ainult sellel Vasa. Puiduanalüüs näitas, et kasutatud tamm raiuti 1627. aastal Malareni oru piirkonnas, kus Vasa's puitu oli raiutud paar aastat varem.
See koos arheoloogide mõõtmistega tekitalade ja muude esemetega, et luua laevakere 3D-mudelid, tehnilised üksikasjad, Vasa võrdlusi ja arhiividokumente, on võimaldanud tuvastamist kinnitada.
2019. aasta novembris leidsid Hansson ja arheoloogiline sukeldumismeeskond Vaxholmi lähedalt kaks suurt 17. sajandi sõjalaeva vrakki ja uskusid algselt, et üks neist on Aplett, nagu teatatud Divernet. Need osutusid aga keskmise suurusega laevadeks Apollo ja Maria alates 1648.
"Koos Aplett, saame lisada veel ühe olulise pusletüki Rootsi laevaehituse arengus,” ütles Hansson. "Ja alles nüüd saame tegelikkuses uurida erinevusi Vasas ja Aplettkujundused."
"See aitab meil mõista, kuidas suured sõjalaevad ebastabiilsest arenesid Vasa merekõlbulikele laevadele, mis võiksid Läänemerel domineerida – see oli otsustav tegur Rootsi kujunemisel suurriigiks 17. sajandil,” lisas teine Vraku arheoloogiline sukelduja Patrik Hoglund.
Erinevalt Vasa, Aplett tõenäoliselt ei tõsta. Vraki meeskond usub, et Läänemere riimvees hästi säilinud ajaloolised vrakid on kõige parem alles jätta kohapealne, sest kasutades kaasaegset tehnoloogiat, saab nende lugu rääkida digitaalselt.
Vraki Balti vrakkide uurimised on osa uurimisprogrammist "Unustatud laevastik", mis viidi läbi koostöös Stockholmi ülikooli, riiklike mere- ja transpordiajaloo muuseumide (SMTM) ja Soome rahvusmuuseumiga.
Sukeldumine on vrakipaiga ümbruses keelatud, kuid homme (26. oktoobril) arutavad Vraki arheoloogid Aplett täpsemalt otse-eetris vestlusringis oma veebisaidi kaudu kell 5 Suurbritannia aja järgi.
Samuti Divernetis: Rootsi sukeldujate uuring Briti Annie laevahukk, Sukeldujate kuupäev Ainulaadne Balti laevahukk, Vraki sukeldujad leiavad veel 10 Läänemere vrakki, 6 ajaloolise vraki ID-d sukeldumisrajale, Sukeldujad leiavad Läänemerest barrikaadi metsa, Läänemere laevavrakkide uurimine Rootsis
Ülekanne on rootsi keeles… veidi üllatav… aga meile, brittidele, pole sellest siiski palju kasu